27.jaanuar, täiesti südatalv. Minul kangastub selle kuupäevaga kohe pilt lummehunnikutest, krõbedamatest külmakraadidest ja lumelükkamise järgsetest saunaprotseduuridest, et talvest väsinud konte mõnusa leiliga soojendada. Kasehalud ahjus praksumas, kuum tassike meelirahustavat taimeteed ja kell 19 koiku peale ära, sest päev on nii lühike ja õhtu liigpikk ning pime olnud. Kuidagi oli Eestis elades nii, et kui valgust vähe oli, siis olid energiavarud ka pidevalt seal miinimumi ligi, väsisid kiiremini ja vajasid rohkem nii und kui puhkust.
Ma ei tea, kuidas teie energiapatareidega lood on, aga meie omad vajavad päikesevalgust. Ja palju. Hetkel on meil päevavalgust ca 11 tunni kandis. Ja ei tule tahtmist kella seitsmest end teki alla kerra keerata, päike ju alles taevas.
Täna näiteks, keset südatalve panime kartuli maha. Kui eelmise aasta lõpu poole saart tabanud kartulipõud peaks korduma, siis meid see ei kõiguta. Eestlane on ikka kartulirahvas, ei jää see kartul laualt ära ka põua ajal.
Add comment
Comments