Uskumatu- me oleme juba viis kuud elanud pisikesel saarel keset üüratut Atlandi ookeani (no ongi pisike saareke ehk ca 80 km pikkust ja 50 km laiust ning kokku 2034 pisikest ruutkilomeetrikest). Ookeani ääres veedame nii palju vaba aega kui igapäeva tegemiste kõrvalt võimalik ning käime nii oma juba väljakujunenud lemmikkohtades kui ka avastame uusi põnevaid paikasid ning seda rõõmu pakub saar hulgaliselt. Ookean on midagi müstilist, rahustavat ja võimast ning pole paremat kohta, kus oma tühjaks saanud akud taas täiesti täis laadida.
Lihtsalt päikese käes lesijad ei ole meist keegi, mina (loe:Kedy) ja Kets suudame ca 2 tundi vahepealsete ujumispausidega rannas ära vedeleda, aga see on suht maksimum. Väikesed (loe: Mimmu ja Iti) eelistavad loomulikult lihtsalt paigal lesimisele randa kaasa võtta kõikvõimalike potsikuid ja labidaid, millega meie päevituslina ümber korralik kaitsekraav kaevata ja veega täita. Kivisemat randa külastades on ju väga äge ehitada kivitornisid. Meie õnneks on Mimmul ja Itil ookeani ning lainete suhtes korralik aukartus ning tundub justkui nad mõistaksid ookeani jõudu ning ettearvamatust ja ettevaatusabinõuna käivad nad vees vaid koos meiega.
Jaagule meeldib kõige rohkem ookeani ääres olla nii, et õng on kaasas. Kui Eestis oli tema põhikohaks Raudna jõgi ning aastas korra püüdis ta teiste kalastushuvilistega käia ära Norras, siis siin käib ta koos teiste eestlastega katseeksitus meetodil avastamas kaljunukke, kuhu tasub teinegi kord minna ja õng ikka ühes võtta.
Ookeanilummusest ei ole puutumata ka meie pere kõige karvasemad liikmed (loe: Krae ja Jacky). Kraele meeldivad väga jalutuskäigud piki ookeaniäärt ning Jacky heameelega sätib end ranna ääres lahti laotatud tekile koos teistega istuma.
Aga mida siis on Atlandi ookeanil ümber Tenerife pakkuda?
Oiiii kui palju. Alustame näiteks 133 rannast ja väga paljudest looduslikest basseinidest. Minu üks vaieldamatuid lemmikuid on Garachico, ent kõige enam käime endale lähimas loodusspaas Los Abrigoses. Eriti mõnus on minna sinna enne päikeseloojangut- kõigepealt üks mõnus suplus ja siis sätid end kividele mugavalt istuma ning vaatad kuidas päike lopsuga loojub. Päike loojub siin nii kiiresti, et see teekond on peaaegu silmaga jälgitav. Eriti sürr tunne on siis kui vaatad loojuvat päikest, mis ookeani kohal pilved läbikumavatesse roosadesse toonidesse värvib ning teisel pool valgustab randa täiskuu. Päike ja kuu käsikäes.
Muidugi on võimalik ka rannaäärsest alast kaugemale ookeanile minna ning tegevuste valik on väga mitmekesine. Igaüks kindlasti leiab oma:
- vaala ja delfiini vaatlused- retkele on võimalik minna nii suurte kui väikeste alustega või hoopis viikingite kombel. Peamiselt võib näha pilootvaalasid (ca 4-5 meetri pikkuseid ja 3000 kg kaaluvaid mereasukaid, kes on omale peakuju järgi saanud hellitava nime "Melonipea") ning "Pudeli ninaga" delfiine (ca 2,5-2,7 m pikkused ning 400 kg kaaluvad sotsiaalsed ja väga intelligentsed mereelanikud). Loomulikult satub saare ümbrusesse aastaringselt ka mitmeid teisi liike vaalasid ning delfiine. Paljud on minult küsinud, kas siin haisid on? Muidugi on (lausa 8 liiki), aga rannaalad on turvalised, sest haid naljalt madalasse vette ei satu ning eelistavad toimetada ookeani sügavuses. On teada, et Kanaari saartest meeldib haidele kõige enam Gran Canaria ning tegelikult eelistavad nad toidulaual kala, mitte inimest. Kes tahab ookeanifauna kohta rohkem teada saada, saab kohalike ookeanielanikega tutvuda siin: Marine Fauna Tenerife - the aquatic life in the island's waters (tenerife-information-centre.com)
- purjetamine;
- surfamine (Tenerifet kutsutakse ka hellitavalt Euroopa Hawaiks, mis ütleb juba nii mõndagi);
- snorgeldamine ja sukeldumine, kes aga seda pelgab saab ookeanimaailma vaadata allveelaevalt;
- jeti sõidud;
- kayaki safari;
- kalastusretked;
- mootorpaadi järel saad sõita veesuuskadel või veelaual või hoopis tahad korraliku annust adrenaliini ning kogeda "lendava kala", ufo või banaanipaadi sõitu;
- flyboarding;
- parapurjetamine;
- jpm
Meie ise oleme jõudnud mõned korrad purjetama ning vaalu ja delfiine vaatama, jetiga sõitma ning Jaak on korra käinud ka kalastustripil, nii et julget pealehakkamist ja avastamisrõõmu on veel kuhjaga, mida kindlasti ka teiega jagame :) Armas ookean- aitäh, et paned meid tundma pisikese, alandliku, inspireerituna ning soolasena samaaegselt.
Add comment
Comments
Krt ma siin läksin ka Sastamalas järve äärde tühja telo skuga ja nehhut…siin apsull ei lae :(
Tuleb puhkama tulla, siin laeb :)