Kõigepealt pean vabandama, et mul pole üldse olnud aega blogisse kribada, aga vahest on sellised perioodid kui lihtsalt pole indu peal ja trükisulg ei taha üldse joosta.
Eile tähistasime esimest korda Halloweeni. Eestis elades olime ikka Mardi ja Kadri usku ning ei suutnud seda ameerikalikku traditsiooni kuidagi omaks võtta, kuid siin on see väga oluline sündmus ning selleks puhkus näevad vaeva nii lapsed, vanemad kui ka ettevõtted (kohe selgitan lähemalt). Tuleb järeleandmisi teha ja anda võimalus ka uutele traditsioonidele.
Halloween - "Kõikide hingede öö" või "Pühakute öö" või "surnute öö" toob poodide vaateakendele judinaid tekitavad väljapanekud, mida valgustavad kõrvitslaternad. Koolis toimuvast Halloweeni festivalist kahjuks Mimmu ja Kets osa ei saanud, kuna selleks päevaks olime saanud paari kuu jagu ootamise järel aja politseijaoskonda, et saada lõpuks residentsus ka lastele.
Õhtuks sättisime kostüümid selga ning suundusime õhtuhämaruses Valle De San Lorenzo tänavatele. Siin ei käida mitte inimeste kodude uste taga "komm või pomm" saatel, vaid hoopis külas asuvates poodides, toidukohtades ning ettevõtetes ja lööklauseks on hoopis "truco o trato". Tänavad olid kostüümides suuremaid ning väiksemaid tegelasi täis ning laste kommikotid täitusid hea ja paremaga. Uni oli sellise rännaku järel eriti magus ning seda magusakraami jagub tükiks ajaks.
Täna on aga meil taaskord koolivaba päev, sest 1. november, "Kõikide pühakute päev" on siin suur püha. Seekord mul oli meeles, et kooli sellel päeval ei ole ning lapsi kooli viia pole vaja. Ühe pühaga mul juhtus nii, et olin ära unustanud, et on püha ning viisin usina lapsevanemana hommikul Mimi-Ly kooli ja meenus muidugi vaba päev alles siis kui olin juba kooliväravateni jõudnud ning tavapärase sagina asemel oli tühjus ja vaikus.
Hispaanlastele kohe meeldib tähistada, pidada festivale ning pidustusi ning nüüd on meie asi kalendris näpuga järge ajada ning vooluga kaasa minna, sest tegelikult on see ju väga vahva :)
Add comment
Comments