Hola guapa! Hola princessa! Hola preciosa! Hola rubia! Loe: Tere ilusake! Tere printsess! Tere armsake! Tere blondiinike!
Selliseid tervitusi kuuleme juba igapäevaselt ja tundub, et vaikselt harjuvad need tõsiseste näolapikestega pisikesed heledapäised pliksid ka selle tähelepanuga.
Mimmu on mitu korda küsinud, miks need võõrad inimesed meiega räägivad? Ja siis jälle vastad, et selliste toredate väikeste tüdrukutega tahetaksegi rääkida. Veel aasta tagasi lõi Mimmu silmad maha ja surus end tugevalt emme ja issi vastu ning Iti hakkas tavapäraselt lihtsalt häälekalt nutma. Poole aasta jagu tagasi vaatasid mõlemad lihtsalt tõsiselt ja kahtlustavalt naeratavale tervitajale vastu, vahest juhtus, et Mimmu oli nõus ka tervituseks oma näpuotsad andma. Nüüd juba vahest näeb mõni tervitaja ka väikestest suunurkadest midagi naeratuse laadset, aga see on veel pigem harva.
Selleks, et tüdrukuid tervitada on jäetud isegi auto keset peateed seisma. Kohalikud nii soovivad nendega kontakti saada, aga see on paras väljakutse, sest Eesti lapsele kohaselt on nende isiklik ruum päris pirakas ja raadius ei näi veel vähenevat.
Kui plikad on kodus väga elavad, rõõmsameelsed, aktiivsed ja korralikud sullerid, siis väljaspool kodu on nad tagasihoidlikud, vaiksed ja tõsised. Ja külas on nad enamasti samasugused, seniks kuni on inimestega ära harjunud ja end vabalt hakkavad tundma.
Üks värvikas näide teile. Kodus plikad muudkui tantsivad ja improvisatsioon on tasemel (võib näha elemente kaasaegsest tantsust tänavatantsuni). Tantsuarmastusest ajendatuna arvas Mimmu, et ta tahaks tantsutrenni minna. Loomulikult tahab Iti suure õe jälgedes käia ning ka tantsutrenni minna. Läksime siis rõõmsalt kõik tantsustuudiosse kohale katsetama. Oi kuidas need õpetajad pingutasid, et kontakti saada. Kõik teised lapsed võtsid trennist aktiivselt osa ja meie "kodused tantsulõvid" seisid tantsu keskel nagu kaks posti. Vapralt, kuni trenni lõpuni.
Kui need õiekesed üks hetk rohkem avanenud on, siis proovime uuesti😃
Add comment
Comments