Pühapäeva õhtul käisime Jaaguga kahekesi Teide rahvuspargis perseiitide sadu vaatamas. Autodevoog oli nii tihe, et polnud kahtlustki, et sellel öösel on Teide ümber palju rahvast kogunenud. Sõitsime autoga 1900 meetri peale, leidsime autole väikese tasku ning otsustasime end seal mõnusalt sisse seada. Laotasime tekid maha ja maiustasime kaasa pakitud piknikukorvi sisu kallal. Arvasime küll, et leidsime sellise mõnusa ja vaikse koha, aga rahvast aina kogunes ja mitmed autod pressisid end samuti sellesse taskusse. Me ei lasknud end sellest segada, vaid seadsime end mõnusalt öise taevalaotuse alla peagi algavat universumi otseülekannet vaatama.
Perseiitide sadu tekib siis, kui Maa oma teekonnal ümber Päikese läbib tolmu tsooni. See tolm, mis koosneb erineva suurusega osakestest põrkub suure kiirusega Maa atmosfääriga, tekitades selle heleduse, mida me tavaliselt nimetame "langevaks täheks". Seda tähesadu vaadates näeme me tegelikult, kuidas komeediprahi tükid atmosfääri sisenedes kuumenevad ja eredas valguse puhangus ära põlevad.
Öine taevas iseenesest on lummav ja maagiline, kuid eriti romantiliseks muutubki see siis, kui jagad seda hetke endale kõige kallimaga. Ja langevat tähte nähes tuleb unistada ja soovida. Nii me siis kahekesi seal öises 17 kraadises Teide küljekünkal koos unistasime ja salasoove teele saatsime.
Ei ole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Nii, et kõik unistama, sest unistustel on kombeks täide minna :)
Add comment
Comments