Disfrutamos el fin de semana (loe: naudime nädalavahetust! :)
Esmalt ma tahan tänada teid, kes te olete meile tagasisidet andnud, seda on väga mõnus lugeda ja see annab kirjutamiseks palju motivatsiooni juurde (üleskutse teile kõigile, kes te just praegu seda postitust loete). Nii et - AITÄH! Ja siis tahan ma vabandada nende ees, kellele meeldib meie blogi lugeda just sellepärast, et postitused on lühidad ent sisukad, sest nüüd on siis see kord kui tuleb nupp, mitte nupuke. Ja lühike see pole...
Kuna Jaak ja Kets läksid Eesti ning igapäevase elukorraldusega toimetades ning tööd tehes on ikka abi vaja, siis sõitis meile külla minu (loe: Kedy) õde Kristel. Retk siia oli väga väsitav ja ärev, sest Riiast väljumine lükati kaks tundi edasi ning Manchesteris oli sellevõra ka kaks tundi vähem aega läbida passi- ja turvakontroll. Ja kuigi ta andis omalt poolt kõik, et lennule jõuda, siis turvakontroll võttis hoo nii maha, et värvasse jõudes oli lennuk läinud. Õde jõudis saarele järgmise päeva lõunal.
Ärevatest hetkedest välja puhanuna otsustasime veeta väikestega ühe mõnusa nädalavahetuse.
Laupäev rannas:
* Randasid on siin omajagu ning kõiki pole jõudnud veel ka oma silmaga üle vaadata, aga neist, mida oleme külastanud, on meie vaieldamatuks lemmikuks lastega rannapäeva veetes- Fañabe rand Costa Adejes. Kui on aga võimalus ilma lasteta rannamõnusid nautida, siis on väljavalitu Playa de las Americas (mida ühe mõnusa rannaklubi järgi kutsume "Monkey beach" loe: ahvirand).
* Mimmu ja Its naudivad rannapäevi väga, kuid väga pikalt ei ole mõistlik rannas olla, sest UV kiirgus on enamasti 5-7 vahel, ära põleda on kergemast-kergem, ka pilves ilmaga.
* Nautisime päikest, mängisime liivaga ja käisime ujumas. Kuna oli tõusu aeg, siis muudkui kolisime vee piirist järjest ülespoole, kuni enam väga kuskile minna ei saanud. Märguanne ära minekuks saadud, käisime veel ühes mõnusas itaallaste rannarestos "Blue Cactus" keha kinnitamas ning suundusime koju puhkama.
* Mimmu annab oma panuse uussõnade nimekirja: "rannapuuk". Nimi tekkis rannapäeva õhtul kui algas kehastumismäng "Mina olen rannapuuk" ning jäljendades päeval nähtud müüjaid, püüdis see pisike "rannapuuk" meile saunalinasid ja köögirätikuid väga jõuliselt maha müüa. Rannapuuk on siis agressiivse ja lausa peale suruva müügitehnikaga "pudi-padi-träni" (päikeseprillid, kotid, kellad, rannarätid) müüja rannas. Peamiseks tööülesandeks iga hinna eest rannas peesitavale inimesele vähemalt üks oma "tränijupp" maha müüa, mida kõrgema hinnaga, seda parem. Lisaks toimetavad rannas ka "teenusepakkujad", peamiselt "patsipunujad" ning "hiina massaaži viljelejad", kes pakuvad oma teenust eriti agressiivselt.
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Ja siit teengi ühe põike tsipa ajas tagasi kui käisime terve perega rannas. Jaak sulistas väikestega vees ja meie Ketsiga ahnitsesime kõhuli päikest. Äkki hüppas ei kuskilt välja kaks massööri, kes mitte ei pakkunud oma teenust, vaid surusid. Olime vaevu neid märkanud kui juba oli mu rinnahoidja lahti tehtud ja mu selg ujus õlist ning ülitöökas massöör muudkui mudis. MIna siis selgitan, et ta lõpetaks kohe ära, sest ma ei soovi massaaži, see muidugi ei töötanud. Samal ajal oli mu kõrval Kets hädas teise agara massaaži-viljelejaga. Tema muidugi õppis minu juhtumist ning hüppas püsti ja tegi korraliku hüppe veel eest ära. Samal ajal Jaak muidugi (märgates seda) tuli mind korrale kutsuma. Nii me siis seal vaidlesime eesti keeles, kuid massaaž ei katkenud. Ainus võimalus sellest massaažist pääseda oleks olnud ennast ümber keerata ja "töömesilane" eemale lükata. Sellest plaanist ma loobusin ja nii siis oligi ainus võimalus oodata kuni teenus läbi saab. Kestis see kuskil 20 minutit ja raha tahtis ta selle eest 20 euri (päris hea teenistus 1 eur/ per minut). Nii kõrgelt ma seda teenust ei hinnanud ning kuna mul oli kõige väiksem 10-ne, siis selle ta sai. Sain kakskümmend mintsa massaaži ja olulise ning vajaliku õppetunni, mida siin elades vaja läheb. Ma ei tea kas asi on nüüd minu enesekindluses, et ma oskan ja tean kuidas kaubast/teenusest keelduda, siis tõesti on nii, et millegipärast mulle enam ei tulda väga midagi pakkuma. See on positiivne :)
Pühapäev Monkey (loe: ahvi) pargis:
Kodust 10 minuti kaugusel asub ahvipark, kus oleme ka varasemalt käinud. Iti on meil kõige suurem fänn. Pilet parki maksab täiskasvanule 10 eurot ja lastele vanuses 5-12 aastat 5 eurot. Pisemate eest raha ei küsita. Lisaks saab 3euro eest omale soetada karbikese juurvilja tükkidega, mida saab siis pargis elavatele loomadele anda. Kes tahab pargi kohta rohkem teada klikkab siin Monkey Park: Zoo en Los Cristianos | Tenerife
Kuna postitusi kirjutades tekib mul endal tihti huvi millegi kohta rohkem teada saada ning teadasaadut ka teiega jagada, siis seekordse faktinurgakese pühendan ahvidele:
* maailmas on üle 264 erineva ahviliigi
* ahvidel on vastandlikud pöidlad, mis võimaldab neil kasutada tööriistu ja mängida mänge
* "vegan-ahvide" menüüs on peamiselt pähklid, puuviljad, seemned, lilled ning osad ahviliigid eelistavad toidulaual ka loomset (linnumunad, sisalikud, putukad)
* ahvid võivad elada olenevalt liigist 10-50 aastaseks
* ka ahvidel on igaühel oma unikaalne sõrmejälg
* esimene elusolend kosmoses oli ahv nimega Albert I 1948.aastal
* ahvid väljendavad oma kiindumust ja näitavad välja oma armastust
* ahvide öiseks uneajaks on 9,5 tundi
Nädalavahetus oli mõnus ja vahva, kuid sekka oli ka pisikeste primadonnade nõudmisi ja proovile panekuid. Nii et igati õnnestunud nädalavahetus :D
Add comment
Comments