Banaanikas

Kolmapäeva pärastlõunal võtsime suuna Las Margaritase banaaniistandusse, et koos giid Tiinaga teha banaaniaasal üks korralik ajaloo-kultuuri hõnguline tiir, õppida tundma banaanide hingeelu, degusteerida head-paremat ja veeta ühiselt üks mõnus õhtupoolik. Ütleme siis nii, et banaanidest teadsime me eelnevalt üsna vähe ja Tiina avas meile selle maailma väravad ning rännak oli väga põnev, hariv ja maitsemeelele magusalt mokka mööda. Ka lapsed nautisid ekskursiooni väga, sest lisaks magusale kõhutäiele said nad üheskoos otsida peidusolevat banaanikorvi.

Las Margaritase banaaniistanduse omanikul, härra Adolfo Guerra Gonzalesel on väga suur armastus nende kollaste naerusuude vastu, sest ta rajas selle istanduse koos Margarita Hernández Pérezega  juba 1977. aastal, kui saar oli turistide-hordide poolt veel avastamata.  Tänasel päeval on nad võtnud endale eesmärgiks saavutada maksimaalne tootlikus läbi traditsiooniliste ja kaasaegsete põllumajandustehnikate lõimimise. Ca 8 ha suurusel 17 000 taimega banaaniaasal kasvatakse kahte Kanaari banaani sorti (hellitavalt: suur kääbus ja väike kääbus), lisaks leiab istandusest ka mitmeid viljapuid (avokaado, mango, papaia). Istanduse keskel asub väike majake El Cuartito, mida kasutatakse puhkeruumina ja degusteerimiskohana ning kus asub pisike poeke, et head-paremat koju kaasa haarata. Meie ostsime kaasa banaaniveini ja -likööri, marmelaadi ja salatikastet. Karin sai kaasa banaanibeebi ning paneb selle Eestis kasvama. Uskuge või mitte, aga õigete tingimuste korral on võimalik ka Eestis saada väike banaanisaagike (hea õnne korral lausa paarikümne kilo ringis). 

Avan natuke teile ka banaanide salamaailma: 

* Banaani ladina keelne nimetus on musa sapientum ehk tarkade vili. Nimi ise pärineb araabia keelsest sõnas "Banan" ning tähendab pöialt. 

* Banaan ei kasva puu otsas, sest tegemist ei ole puu, vaid taimega. Seega ei ole banaan mitte puuvili, vaid mari.

* Banaanikobara kasvamist saab võrrelda rasedusega. Banaan viljastab end ise ning viljastamise järel hakkab beebikobarake kasvama ning liikuma mööda taime üles lehtede vahele (see faas kestab ca 9 kuud). Õiekroonlehtede vahel olevad banaanibeebid küpsevad ca 3 kuud, mil nad on korjamiseks valmis. 

* Iga taim annab ühe saagi, siis on selle taime töö tehtud ning ta annab teatepulga edasi oma tütartaimele. Ühe kobara keskmine kaal on ca 70 kg. Maailma suurim kobar kaalus 130 kg ja oli pärit väikeselt Kanaari saarelt, El Hierrolt.

* Iga banaanitaim vajab päevas ca 25 liitrit vett, mis teeb terve istanduse peale kokku 425 000 liitrit vett päevas. Vesi on saarel ikkagi üsna kallis ning ookeanivee filtreerimine samamoodi. Banaanikasvatajad majandavad end ära Euroopa Liidu põllumajandustoetuse kaasabiga.

* Banaanitaime vedelik on kleepuv õli ning määrib kergelt, seega banaaniraksu ei soovita minna, jääd kohe vahele.

* Roheline banaan sisaldab palju tärklist, kui banaan läheb kollaseks, siis muutub see tärklis suhkruks.

* Banaanitaimes on hulgaliselt erinevaid vitamiine ja mineraale (kaalium, B6, C, kuidained jm), see tugevdab immuunsüsteemi ning aitab stabiliseerida veresuhkrut ja vererõhku. Lisaks on banaanis palju kiudaineid ning see aitab ohjata isu toidu järele. Suveks saledaks programmi sobib hästi üks banaanidieet. 

* Ära saab kasutada praktiliselt kogu taime. Banaanilehte saab kasutada toidu valmistamisel, koorest valmistatakse nii kotte, jalanõusid, riideid, ühekordseid nõusid jm. Isegi pisikesi pöidlapikkuseid isasbanaanikesi saab süüa. Kuivanud lehed, kroonlehed, koor kasutatakse ära taimede all nii niiskuse hoidmiseks kui ka kompostiks. 

* Banaan on looduslik antidepressant ja meeleolu tõstja. Hea viis iga hommiku alustamiseks!